Õpetage lapsele, kuidas enda emotsioonidega hakkama saada ja neid kontrollida. See on esimene samm õppimaks keskendumist ja enesekontrolli, mis aitavad teie lapsel tähelepanu hajutavaid asju täis maailmas oma eesmärke saavutada.
Kui beebi on endast väljas, pange tähele, mis tal rahuneda aitab. Ükskõik, kas selleks on lapse vaiksesse kohta viimine või talle ta lemmikmänguasja andmine – pange tähele vihjeid, mida laps annab ning kasutage neid selleks, et talle õpetada, kuidas oma emotsioone kontrollida.
Need kogemused aitavad lapsel beebieast saati ennast reguleerida ning oma tundeid paremini mõista.
Uudishimu ja valmidus küsimusi esitada tulevad teie lapsele kasuks, kui ta vanemaks saab.
Istuge aeg-ajalt oma beebi juures ning tutvustage talle uusi asju ja kogemusi. Hoidke mõnda eset tema silme eest ja rääkige talle, mis see on. Rääkige beebile esemest ning vaadake, kuidas lapse ilme esimest korda midagi uut nähes muutub.
Teie beebi on loomupäraselt uudishimulik ja tema põnevustunnet saab uute asjadega õhutada. Lapsed õpivad uutest kogemustest alati midagi juurde.
Väikelaste jaoks pole empaatia iseenesest mõistetav nähtus, kuna nende maailma keskpunktiks on nemad ise. Kui te aga selgitate neile empaatilist käitumist ja olete ise selles osas eeskujuks, saavad nad lõpuks aru. Hakake selleks teed sillutama, rääkides oma beebiga tunnetest, kui need teemaks tulevad. Rääkige lapsele, et John on endast väljas, kuna Tony võttis ta mänguasja ära ning küsige lapselt, kuidas te saate Johni enesetunnet paremaks muuta. Beebi ei pruugi teile veel vastata osata, kuid sellistest olukordadest ja kogemustest rääkides õpetate oma lapsele, et teistel inimestel on tunded ja need tunded on olulised, pannes nõnda aluse lapse empaatia arengule.
Beebid elavad alati hetkes, kuid vanemaks saades hakkavad nad homse pärast muretsema ning eile juhtunust mõtlema. Seeläbi kaotavad nad võime hinnata ja kogeda seda, mis praeguses hetkes toimub. Aidake oma lapsel seda oskust säilitada, rääkides temaga asjadest, mis teid parajasti ümbritsevad.
Lapsega koos aega veetes rääkige asjadest, mis parajasti toimuvad, isegi kui vahetate sel hetkel lihtsalt tema mähet. Juhtige lapse tähelepanu sellele, mida te teete ja mis tundeid see tekitab. Õhutage last märkama linde, lilli või uusi kardinaid. See viib ta tähelepanu toimuvale ning lisaks õpib laps selle käigus uusi sõnu, mida ta saab tulevikus ise asjade kirjeldamiseks kasutada.
Kui lubate oma lapsel lihtsaid ülesandeid täita, annab see talle kontrollitunde oma elu üle ja julgustab teda iseseisvusele. Teadmine, et te teda usaldate, tõstab lapse enesehinnangut ja usku oma võimetesse. See kogemus annab lapsele enesekindlust kasvada, õppida ja maailma avastada.
Alates ajast, mil laps roomama hakkab, saab ta täita lihtsaid ülesandeid nagu oma pudipõlle pesukorvi panemine, rätikuga enda näo ja käte puhastamine, oma jalanõude ära panemine, iseseisvalt näkside söömine ja 10-30 minutit omaette mängimine.