Kõik beebid nutavad, aga kui teie laps näib liiga palju või lohutamatult nutvat siis, kui ta on terve, söönud, kannab kuiva mähet ja on korralikult välja puhanud, võivad tal koolikud olla. Kiire viis kindlaks teha, kas lapsel on koolikud, on kontrollida järgnevaid asjaolusid:
Tugev nutt
Ootamatu ärritus
Lohutamine ei aita
Nägu väljendab valu
Nutt kestab kaua
Ilmneb õhtuti
Mõnedel lastel tekivad koolikud kergemini kui teistel ning see võib noorte vanemate jaoks, kes endiselt oma rolliga harjuvad, väga frustreeriv ja stressirohke olla. Üks koolikute sümptomeid on see, kui teie laps nutab palju ja pealtnäha ilma mingi põhjuseta. Sagedaseks nutmiseks peetakse seda, kui laps nutab vähemalt kolm tundi päevas enam kui kolmel päeval nädalas ning iga kord kestab see vähemalt kolm nädalat järjest. Teiste sümptomite hulka kuuluvad:
Õhetavad põsed
Jalgade painutamine kõhu suunas
Lohutamatu nutmine
Nutmine lõppeb pärast kõhugaaside väljutamist või kakamist
Kestev nutt
Nutmine vähemalt kolm tundi päevas, enam kui kolmel päeval nädalas, kestes iga kord vähemalt kolm nädalat järjest
On tähtis, et oma last õigesti diagnoosiksite, kuna nutmine võib ka muude tervislike seisundite märgiks olla. Teised võimalikud nutu põhjused on:
Seedetrakti refluks
Piimavalgu talumatus
Kirurgilisest patoloogiast tulenev kõhuvalu
Nutmine tulenevalt sellest, et ema on varem kasutanud alkoholi või narkootikume
Rahutus nakkushaiguse tõttu
Koolikud avastati juba aastaid tagasi, kuid uuringud pole nende peamist põhjust siiani välja selgitanud. Mõnede arstide arvates on see lapse arengu loomulik osa, mis tuleneb sellest, et laps harjub eluga väljaspool emaüsa. Teised võimalikud koolikute põhjused on:
Puudulik või olematu laktoositaluvus
Kõhugaasid
Lapse seedesüsteem pole veel arenenud, mis põhjustab kõhuärritust
Allergia lehmapiimas leiduva valgu suhtes
Ebasobiv toitumine ja söömisharjumused
Vanemate ärevus ja katsed last rahustada ärritavad last
Koolikud pole lapsele kahjulikud, kuid võivad vanemate ja hooldajate jaoks väga raskelt kulgeda. Üldiselt mööduvad koolikud mõne kuu järel, nii et tuleb lihtsalt oodata. Seni võite tutvuda erinevate meetoditega lapse rahustamiseks, sealhulgas:
Rinnaga toites või lutti kasutades lapse rahustamine
Soe vann
Lapse kaisutamine
Unelaulu laulmine
Rahustava muusika mängimine
Vastavalt arsti juhistele kõhugaaside vastaste ravimite kasutamine
Ravimites ja toidus sisalduvate probiootikumide pakkumine arsti järelevalve all
Vanemate ja hooldajate jaoks peaks eesmärgiks olema koolikute käes kannatava beebiga seotud stressi ja frustratsiooni vähendamine.
Õppige lapse eest hoolitsema, tagamaks, et beebi poleks näljane ega väsinud
Harjutage õigesti rinnaga toitmist
Mõistke beebi nutmist ja õppige sellega toime tulema
Ärge vihastage nutva beebi peale, kuna võite ärritunud olekus talle liiga teha
Pühendage aega puhkusele ja lõõgastumisele
Kui teie laps pidevalt nutab, võite arsti juurde pöörduda. Järgnevalt mõned usaldusväärsed märgid sellest, et teie lapse nutt pole lihtsalt koolikute sümptom:
Nutmine pärast kukkumist või traumat
Haiguse ajal nutmine
Nutmine ja tsüanoos (naha ja huulte sinakaks värvumine)
Nutmine ja muudatused käitumises ning magamis- või söömisharjumustes
Enne arsti juurde minemist peaksid vanemad või hooldajad jälgima oma beebi sümptomeid ja nutmise sagedust, muuhulgas:
Tegema märkmeid beebi toidusedeli, söömisaegade ning kaalumuutuste kohta
Jagama arstiga, kuidas nad on proovinud nutmist leevendada ja milliseid lahendusi katsetanud
Kus, millal ja kui tihti nutmine esineb ning kuidas see kulgeb
Nutmise eel, selle käigus ja järel ilmnevad märgid ja muudatused
Lisainfo saamiseks võite arstilt küsida järgnevaid küsimusi:
Arstikabinetti jõudes ärge ehmuge, kui arst teostab järgnevaid tavalisi toiminguid, et teie lapse seisundist paremini aru saada:
Pere pakutava hoole kohta uurimine ja selle hindamine
Lapse toidusedeli ja söömisharjumuste hindamine
Ema raseduse ja varasema tervise kohta uurimine
Pereliikmete varasema tervise kohta küsimine
Kliinilise läbivaatuse teostamine