Lapsel kulub oma söögikordade lõpetamiseks üle 30 minuti
Laps on oma vanuse ja pikkuse kohta alakaaluline
Laps väldib söömist, katab suu kinni, teeskleb mõnikord oksendamist ning on üleüldse söömise ajal rahutu
Laps on toidu suhtes valiv ning sööb ainult talle tuttavat toitu
Laps sööb eakaaslastega võrreldes vähe
Vanemate jaoks on segadusttekitav, kui laps järsku toitu vältima hakkab, eriti kui ta varem söömist armastas, kuid halbade söömisharjumuste võimalikke põhjuseid on palju. Enamasti tekitavad neid kolm peamist kategooriat – toit, laps ise või tema hooldaja harjumused.
1. Toit võib olla teie lapse halbade söömisharjumuste põhjuseks juhul, kui pakutavad toidud ei vasta lapse eelistustele või ei sobi tema arengutasemega.
Toit võib olla teie lapse halbade söömisharjumuste põhjuseks juhul, kui pakutavad toidud ei vasta lapse eelistustele või ei sobi tema arengutasemega
2. Laps ise võib halbade toitumisharjumuste põhjuseks olla juhul, kui tal esineb järgnevaid sümptomeid:
Lapsel on suuga seotud tervisehäireid
Laps on ülitundlik teatud lõhnade ja maitsete suhtes
Lapsel on kehv söögiisu ning ta keeldub söömast või sööb oma tavalisest kogusest oluliselt vähem
Lapsel on muid füüsilisi või funktsionaalseid terviseprobleeme
3. Hooldajad võivad lapse halbade söömisharjumuste tekkimises samuti oma rolli mängida ning teil tuleks tähelepanelik olla juhul, kui esineb järgnevat käitumist:
Hooldaja loob lapsele söömise ajaks ebasobiva keskkonna (näiteks teleri või mänguasjadega tema tähelepanu hajutades)
Hooldaja suhtub lapse toitmisse kas liiga kontrollivalt või hoolimatult (mõlemad äärmused on halvad)
Hooldajal puudub arusaam tervislikust toitumisest ning ta võib anda teie lapsele sobimatut toitu, mis ei vasta lapse arengutasemele
Sõltuvalt teie lapse halbade söömisharjumuste põhjustest saab nende muutmiseks erinevaid lahendusi kasutada. Mis ka neid ei põhjustaks, tuleks püüda neid muuta ja õhutada last tema korraliku kasvamise ja arengu nimel tervislikult toituma.
Mõned lapsed söövad teistest vähem, kuid see vastab nende toitainete vajadusele
Külastage lastearsti, saamaks nõuandeid laste kasvamise ja õige toitumise kohta
Järgige 9 nõuannet emadele
Teie lapsele meeldib mängida ja aktiivne olla, kuid ta ei tunne toidu vastu sama suurt huvi
Järgige 9 nõuannet emadele
Pakkuge kõrge kalorisisaldusega (1 kcal 1 ml kohta) toite, et toetada oma lapse kasvamist
Teatud haigused ja tervisehädad, eriti diabeet, võivad kehva söögiisu põhjustada
Võimaldage oma lapsele õigeaegset ravi
Toetage vastavalt arsti soovitustele oma lapse õiget toitumist
Teie laps keeldub teatud toitude söömisest nende lõhna või kuju tõttu
Näidake oma lapsele erinevate toitude pilte, et teda nendega harjutada
Lubage lapsel toidu valmistamisel osaleda
Järgige 9 nõuannet emadele
Kui teie laps keeldub teatud toite söömast, siis kaaluge toidulisandite kasutamist
Laske oma lapsel ilma segajateta (nagu mänguasjad või teler) söömisele keskenduda
Pakkuge lapsele eakohast toitu
Kiitke last, kui ta korralikult sööb
Piirake toidukordade kestust 30 minutini
Ärge sundige last sööma ega väljendage avalikult oma pahameelt
Pakkuge toitu kannatlikult, alustades vähem meeldivatest toiduainetest ning liikudes alles seejärel lapse lemmikuteni
Julgustage last end ise toitma
Vanemad peaksid lastele headeks eeskujudeks olema
Lapse isu parandamiseks vältige toidukordade vahel näksimist ja hoidke söögikordade vahelised pausid vähemalt kolme tunni pikkustena
Söömise või halbade toitumisharjumustega seotud probleemide puhul tuleb ettevaatlikult käituda, kuna need võivad nii lapse kui hooldaja jaoks kerget kuni tugevat stressi tekitada ning ema ja lapse suhteid pingestada.
Tõsisemate tagajärgede hulka kuuluvad selgesti märgatavad füüsilised mõjud nagu lapse aeglane kaalutõus ja nõrgenenud immuunsus ning psühholoogilised mõjud nagu pahameel ja ärevus söötmise ajal, mis võivad viia depressiooni või täiendavate häireteni. Selle asemel, et last vägisi sööta, tuleks keskenduda lahenduste leidmisele, mis õhutaksid last oma toitumisharjumusi paremaks muutma.
Tekitab ema ja lapse vahel stressirohke suhte
Füüsilised mõjud
Aeglane kaalutõus, toitainete puudus ja kehv immuunsus
Psühholoogilised mõjud
Halb tuju ja ärevus söögiaegadel, mis võivad viia kerge depressiooni või häireni