Vastsündinuga hakkamasaamine tema esimestel elunädalatel

Omavahelise sideme loomine

• On oluline, et te võimalikult ruttu hakkaksite looma omavahelist emotsionaalset sidet.
• Kallistused, paitused, vestlused ja suudlused aitavad vastsündinuga lähedast sidet luua.
• Kui te tunnete rõõmu ja kiindumust oma lapsesse, rahuneb ta ja tunneb end teie lähedalolekul õdusalt ning vastastikune kiindumus muutub üha tugevamaks!

Lapse esimene vannitamine

• Esimesel nädalal on puhta sooja pesukäsna või vannirätikuga hõõrumine parem, kui vannitamine. Hõõruge õrnalt lapse käsi, nägu ja genitaalide piirkonda.
• Ruumi ja vannivee temperatuur peab olema soe.
• Hoolimata levinud arvamusest, ei vaja vastsündinu igapäevast vannitamist.
• Pesemisvahendite liigne kasutamine, aga samuti ka kraanivesi, võivad kahjustada vastsündinu õrna nahka. Jälgige pesemisvahendite pH-taset ning kasutage spetsiaalselt beebidele mõeldud õrnatoimelisi seepe. Kasutage neid esimestel elunädalatel ettevaatlikult.
• On natuke hirmutav hoida käte vahel seda väikest, märga ja vingerdavat olevust. See nõuab harjutamist ja enesekindlust. Olge rahulik ja veenduge, et hoiate beebit kindlalt oma käte vahel.

Ohutusnõuanded vannitamisel

• Ärge mitte kunagi jätke last vanni ilma järelvalveta, isegi mitte üheks hetkeks. Kui heliseb uksekell või telefon, tõstke laps vannist välja ning hoidke enda süles.
• Ärge mitte kunagi vannitage last, samal ajal kui vanni voolab vesi.
• Tagage, et veetemperatuur ei ületaks 49°C. Beebi nahk võib saada 3 astme põletuse, kui veetemperatuur on sellest kõrgem.

Kuidas last vannitada

• Peske oma käed. Varuge lähedusse valmis kõik vannitamiseks vajalikud tarbed – vähemalt üks puhas vannirätik, puhas mähe ja riided.
• Täitke vann sooja veega ja tilgutage sinna paar tilka beebi pesemiseks mõeldud pesemisvahendit.
• Tooge laps vannituppa ja riietage ta lahti.
• Asetage laps jalad ees aeglaselt vanni. Toetage ühe käega tema kaela ja pead. Vannitamise käigus valage lapse kehale vannivett, et tal ei hakkaks külm.
• Vannitamisel peske last käe või väikese vannirätikuga peast jalgade suunas ning seejärel peske kõht ning selg. Peske lapse pead niiske ja pehme pesukäsnaga. Lapse näo, silmade ja kõrvade pesuks kasutage vatipadjakesi. Kui lapse silmanurkades või ninasõõrmetes on kuivanud mustust, niisutage neid kohti eelnevalt ning alles pärast seda eemaldage mustus.
• Loputage last hoolikalt, enne kui te ta vannist välja võtate. Ühe käega toetage tema kaela ja pead ning teisega haarake kindlalt lapse puusadest (beebi märg nahk on libe).
• Mässige laps rätikusse, kuivatage tema nahk ja pange ümber mähe. Seejärel mähkige laps taas kuiva rätikusse või tekki ning laske tal 10 minuti jooksul tunda end õdusalt, pakkudes talle soojust ja kallistusi. Pärast vannitamist võite tema nahale kanda õrnatoimelist ihupiima või kehakreemi.

Mähkmete vahetamine

• Vahetage mähkmeid regulaarselt, kuna uriin ja väljaheited võivad põhjustada haudumist.
• Tavaliselt roojavad imikud mitu korda päevas ning urineerivad iga mõne tunni järel. Ühekordsete mähkmete imavus on väga hea, seepärast tuleb neid kontrollida iga mõne tunni tagant.

Ettevalmistused mähkmete vahetamiseks:

• Hangi turvaline pestava pinnaga mähkmevahetuslaud;
• Varu valmis puhas mähe;
• Hoia läheduses prügikast või kott musta mähkme jaoks;
• Varu niiskeid salvrätikuid või vatipadjakesi ning soe vesi.

Testid ja läbivaatused

Oma esimestel elutundidel teostatakse teie beebile põhjalik läbivaatus ning viiakse läbi erinevaid teste veendumaks, et ta on terve ja tunneb end hästi.

APGARi skaala on lihtne, valutu ja efektiivne meetod, mida kasutatakse teie lapse tervisliku seisukorra hindamiseks. Hinnang antakse järgmiste eluliste näitajate kohta: nahavärvus, südame löögisagedus, reaktsioon ärritusele, lihastoonus ning hingamine.

• Vastsündinud, kelle hindeks on 8-10 palli, on suurepärases seisundis.
• Need, kelle hindeks on 5-7 palli, on rahuldavas või keskmise raskusega seisundis ja võivad vajada abi hingamisel
• Need, kelle hindeks on vähem kui 5 palli, on raskes seisundis ja vajavad vältimatut abi.

Vereanalüüs, milleks võetakse proov vastsündinu kannast (vastsündinu vere skriining) – vereproov võetakse ühe nädala vanuses. Veres uuritakse ensüümide taset (fenüülketonuuria), kilpnäärme tööd stimuleeriva hormooni taset (kaasasündinud hüpotüreoos), galaktoseemiat, kaasasündinud neerupealiste hüperplaasiat, tsüstilist fibroosi (haigus, mis kahjustab hingamis- ja seedesüsteemi).

Arstlik läbivaatus – lastearst vaatab läbi pea, kõrvad, silmad, suukoopa, südame, kopsud, genitaalid, naha, käe- ja jalalabad, selgroo, puusad ning kontrollib reflekse.